[KNR] Eesti kohanimeraamat

Ilumäe [ilu‿`mäe] ‹-le› Kad – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Palmse mõis), 1583 Illomecki by (küla), 1726 Illoma Tönno, Illoma Jürri (vabadikud Palmse mõisa all), 1782 Illomeggi.  C2
● Ilumäel oli kabel arvatavalt juba enne Liivi sõda, praegune on ehitatud 1843. Küla ennast on mainitud oletatavasti XV saj algusest pärit Palmse mõisa võltsürikutes 1286. a all kui Venedeverre küla. E. Varep on samastanud selle nime nüüdse Ilumäe külaga, mille lähedal on veel meie ajal Venevere koppel ja Venevere lepik Võhma, Ilumäe ja Uusküla vahel. E. Tarvel on jäänud selle juurde, et vanemal ajal oli Palmses nüüdsete Ilumäe põldude kohal Venevere küla, XVI saj lõpust aga Ilumäe küla praeguses asukohas. Nime olevat küla saanud rahvapärimuse kohaselt „ilusast mäest“, lehtpuid kasvatavast klindist. V. Pall on seostanud Illa-nimesid murdesõnaga ill : illu ’küps murakas’ (sm hilla), mis mh on registreeritud lähedalt Kuusalust. E. Tarvel peab tõenäolisemaks, et Ilumäe nime algusosa tuleneb muistsest isikunimest (Ylo, Ilo, Illo, Ylu). Tarveli arvamusega võib nõus olla. – MK
Hupel 1774–1782: III, 486; PTK I: 35; Rev 1725/26 Vi: 62; Tarvel 1983: 29

Muhkva [`muhkva] ‹-sse ~ -le› Krl, San – küla Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 Tõlliste vallas (Iigaste mõis, Sangaste mõis), 1717 Muchkwa Jahn, 1723 Muckqva Jaan, 1798 Muchwa, 1805 Muckwa Jurry.  B1
● Muhkva küla on välja kasvanud talurühmast Iigaste ja Sangaste mõisa piiril, omaette külana esineb 1930. a-test alates. Muhkva on talupoja lisanimena tekkinud Iigaste poolel arvatavasti XVII saj lõpul. Selle päritolu pole teada. Kui jätta kõrvale nime järelosis -va, siis leidub sarnaseid vanu isikunimesid Ida-Soomes, kus need on nen-liitega (Muckoin ~ Muchkoin) või venepärase isikunimelõpuga (Muckoeff ~ Muchkoieff). Nende nimede algeks on peetud tundmatut venepärase eesnime mugandust või siis hoopis sisserännanut tähendavat sõna muukka ~ muukko. Muhkva nime va-lõpp näitab tõenäolisemana idapoolset päritolu nii siin kui ka Ida-Soomes. 1977 liideti Muhkvaga Kolga (Tuule) küla (San), kus asuvad kunagise Sangaste küla põlistalud. Vrd Muhkamõtsa. – ES
EAA.1297.2.1:34, L 32; EAA.567.2.428:2, L 1p; KNAB; Mellin; RGADA.274.1.174:905, L 899p; Sukunimet 1992: 344

Mägede ‹-sse› JMd – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Albu vallas (Albu mõis), 1749 Meggede Johhan (talu), 1870 Meggede (küla).  B1
● 1977–1997 oli Lehtmetsa osa. Mägede küla kujunes samanimelisest talust. Külana on mainitud esmakordselt 1870, kuid paralleelselt kasutati piirkonna kohta ka mäe ja sellelt nime saanud kõrtsi järgi Punamäe nime (1726 kõrtsmik Pungameggi Mart). Nime on saanud mõhnastiku järgi, mille kõrgeim tipp on Valgehobusemägi, varem hüütud ka Punamäeks oma punaka liivase pinnase tõttu (1732 Punnameggi, 1852 Walgehobbese Mäggi). Rahvapärimuse järgi sai mägi nime Kalevipoja hobusest, mille hundid maha murdnud. Hobuse kehast saanud mägi, künnivagudest künklik maastik. Mõnedel andmetel hukkus seal XIX saj lõpul triangulatsioonitorni ehitamisel talumehe hobune, kuid Valgehobusemäe nimi on siiski torni ehitamisest varasem. – FP
 EAA.854.4.545, L 1; EAA.1234.2.2:99, L 99p; EAA.3.1.470:183, L 179p;  EAA.3724.4.381, L 1; Kvell 2003; Rev 1725/26 Jä: 63

Märjandi ‹-sse› Amb – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Ambla vallas, 1518 Margedes (talu), 1525 Mergendes (talu), 1637 Merjane.  A1
● Algul üksik talu, külana mainitud 1637, nähtavasti mõisastati sajandi lõpuks. 1730. a-tel oli omaette mõis, hiljem taas Roosna, al u 1780 Linnape mõisa karjamõis, mis asus praeguste Märjandi, Raka ja Linnape küla kokkupuutepunktis. Uus Märjandi küla moodustati 1977 Käravete asundusest, millega liideti Käravete-Aruküla, Seeneküla ning osa Käravete küla talusid. Nimi tuleb tõenäoliselt sõnadest märg : märja + niit : niidu ~ niidi. – FP
Bfl: I, 861, 924; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 195; EAA.3.1.476:153, L 132; KNAB; Schilling 1970: 41

Raka1 ‹-le› Amb – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Ambla vallas, mõis, sks Rakkamois, 1447 Racke (mõis), 1637 Rackmois (küla), 1712 Rackamoisa (mõis).  A2
● Raka mõis asutati enne 1447, võimalik, et samanimelise küla asemele. XVI saj II poolel mõis hävis ning mõnda aega oli seal Käravete mõisale kuuluv küla. Hiljemalt 1680. a-teks küla taas mõisastati. Mõisale kuuluvat Näo küla (1614 Mäho, 1782 Neokull) hakati XIX–XX saj vahetuse paiku kutsuma Raka või Rakamõisa külaks. Mõisa maadele 1920. a-tel tekkinud Raka asundus liideti 1977 külaga. Nime tähendus on ebaselge. Võimalik, et see seostub sõnaga rake : rakke ’kaevu vooderdus’, nime varasemad kirjapanekud on XVII saj alguseni kõik e-lõpulised. Nimi võib tulla ka isikunimest, mille näidetena L. Kettunen toob *Rakka, *Rakkei. Näo nimi tuleb nähtavasti sõnast mägi, n-alguliseks muutus nimi alles XVIII saj keskpaiku. Ambla meiereist loodes asus Preedikküla (1782 Predrik), mis külanimena kadus 1920. a-te alguseks, hiljem liideti talud Raka külaga. Ambla aleviku idaosa Raka mõisa talusid loeti XX saj keskpaiku Raka küla osaks Kirikuküla nime all. 1977 liideti Rakaga Saunaküla (endine moonakaküla Rakast lõunas, nimestikes pärast Teist maailmasõda) ja ↑Prümli asunduse põhiosa (väike osa, sh mõisasüda läks Jõgisoo alla). Vrd Näo, Raka2, Suure-Rakke1. – FP
Bfl: I, 191; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 192/3;  EAA.3724.4.472, L 1; EAA.3.1.448:170, L 119; EAA.1864.2.IV-6:349–350, L 343–343p; EO: 280; EVK; KNAB; Ungern-Sternberg 1912a: 63

Suur Munamägi [suur muna‿mägi], rahvakeeles Muna‿mägi Rõu – mägi Võru maakonnas, 1790 Munna Mäggi, 1798 Mun̄a Mäggi, Eyer Berg.  A2
● Haanja kõrgustiku ja Baltimaade kõrgeima tipu nimi on saadud mäe kuju võrdlemisest munaga. See võrdlus on mäenimedes viljakas, vanal Võrumaal leidub vähemalt 19 Munamäge. Teine mägede ümarat kuju seosena kasutav nimi Võrumaal on Kun´n´mägi ehk Kunnimägi 51 korral. Kun´n´mäed on reeglina väikesed ja teravatipulised, Munamägede hulgas leidub ka suuri. Vrd Väike Munamägi, Vällämägi. – ES
EAA.308.6.257; Mellin; Saar 2008: 167

Valgesoo [`valge‿`soo] ‹-sohu›, kohalikus pruugis `Valge‿`suu ‹-suhu› Võn – küla Põlva maakonnas Põlva vallas (Ahja mõis), 1582 Walkiezo, 1585 Walgezo, 1588 Walgezo, 1627 Walgasuh.  A1
● L. ja I. Rootsmäe järgi olid külas kehvad maad ja siia saadeti elama ebasoosingusse sattunuid. Koos Akstega moodustab Valgesoo ümbruskonnast mõnevõrra erineva murraku. Nimi olevat kohalike arvates saadud „valgest ilvesest“ (ahtalehisest villpeast), mis varem kasvanud küla lääneosas paiknevas koplis ja küla ümbruses. J. Simm märgib, et nimi sisaldab sõnu valge ja soo, kuid ei täpsusta lähemalt. Valgesoo omaette külaosad on Mütäots (1900 Mütta talu) põhjas ja Palonurme loodes. – MJ
BHO: 642; Rootsmäe 2016: 589–590; Simm 1973: 126, lisa 225; Simm 1977: 117